Tagasiside  

   
   
   

Liitu meililistiga  

   

Pilistvere k√ľla

Pilistvere kirikuk√ľla on ajaloolise Nurmekunna muinasmaakonna keskus. Eestlaste k√ľla on selle koha peal olnud v√§hemalt paar tuhat aastat, ehk kauemgi. Muinask√ľla asukoht on t√§histatud arheoloogiam√§lestisena ning asub kiriku vastas, √ľle tee. Kirjutatud ajalugu algab kirikut√∂√∂ tulekuga siia aladele 13. sajandi alguses. Pilistvere oli esimese 11 paikkonna seas, kus 1686 asutati Forseliuse rahvakool. Aastal 1687 peeti Pilistvere pastoraadis II piiblikonverentsi, mida on nimetatud ka esimeseks eesti keele konverentsiks. Kirikuk√ľla hiilgeaeg oli 1900-ndate algus: Pilistveres oli vilgas seltsielu ja √ľhiskondlik tegevus. Raudtee tulekuga V√Ķhmasse koondus majanduselu rohkem sinna ja Pilistvere kirikuk√ľla j√§i v√§iksemana natuke k√Ķrvale. N√Ķukogudeaegne suurarendus keskendus vallakeskusesse K√Ķosse ja t√§nu sellele on Pilistvere k√ľlailme s√§ilinud suuresti algsel kujul. Pilistvere k√ľla on esile t√Ķstetud kui ajalooliselt milj√∂√∂v√§√§rtuslikku piirkonda Viljandimaal. K√ľlas on kirik, kalmistu, 2 kabelit, kihelkonnakoolihoone, rahvamaja, kauplusemaja, apteegimaja, pritsumaja, 2 vabaduss√Ķja ausammast, J√ľri Vilmsi haud, Kommunistliku Genotsiidiohvrite Memoriaal ehk kivikangur, taastatud pastoraat, √Ķpetajamaja, puhkeala, paisj√§rv koos rannaga ja jaaniku plats. K√ľlanoored on rajanud jalgpalliv√§ljaku, teinud korda bussijaama, mida hoitakse omal j√Ķul korras. Suvekuudel on avatud noorte sotsiaalne ettev√Ķtlus suvekohvik Ingel. J√Ķuluaja suurs√ľndmus on Pilistvere J√Ķulumaa ‚Äď koht, kus kogeda headust ja imesid ning jagada seda ka teistele.